Mägiveis (Highland cattle, Hc) pärineb Šotimaalt Highlandi piirkonnast, kus neid viimased seitse sajandit on kasvatatud peamiselt lihaloomana. Viimastel aastatel on mägiveiste (mõnikord kutsutakse neid päritolu tõttu ka „Šoti mägiveisteks“) populaarsus tuginenud peamiselt nende ainulaadsele välimusele ja erilisele iseloomule. Kuna mägiveis saab hästi hakkama ka ebasoodsate tingimustega karjamaal, kasvatatakse teda lihaloomana paljudes karmide oludega paikades kogu maailmas.
Mägiveis on tõuraamatusse märgitud vanima veisetõuna maailmas. Eestisse toodi nad esmakordselt 1999 aastal ning kasvatatakse peamiselt omaduste sobivuse poolest poollooduslike-koosluste (PLK) hooldamiseks. Mägiveised on vastupidavad, saavad iseseivalt hästi hakkama, sh poegmisega võrreldes muude veisetõugudega, nad on iseloomult sõbralikud ning mägiveiseid peetakse aasta läbi välistingmustes. Suuruselt kuuluvad nad väikeste lihatõugude hulka, täiskasvanud pullide kehamass võib saavutada kuni 800 kg kaalu ja täiskasvanud lehmad kuni 500 kg. Olles muudest veisetõugudest kergemad säästavad nad sellega karjatatades pool-looduslike koosluste väärtuslikku taimekooslust ning märgaladel on neil lihtsam liikuda. Värvuselt on loomad tavaliselt kuldpruunid, kuid on ka kollaseid, valgeid, musti ja nende värvide segus kirjusid. Veiste omapäraks on pikad laiali asetsevad sarved. Nende loomulik kasvukiirus võrreldes teiste veisetõugudega on suhteliselt aeglane. Samas on nende liha väga tervislik ning sisaldab vähem rasva ja kolesterooli võrreldes muude veisetõugude lihaga.
Eestis on PRIA loomade registri andmetel seisuga 01.01.2018. a kokku 5849 mägiveist.
Viimasel kümnel aastal on mägiveiste ja nende kasvatajate arvu kasvu oluliselt tõstnud riiklik poliitika, millega toetatakse PLK alade kasutuselevõttu karjatamiseks ning toetatakse ka investeeringuid loomade soetamiseks. Tänaseks, mil mägiveiste arv on sajakordistunud, tuleb kasvatajatel hakata PLK alade hooldamise kõrval keskenduma ka selle tõu aretamisele ja lihatoodetele stabiilse turuosa saavutamisele siseturul. See tagab kasvatajatele suurema sissetuleku ja konkurentsivõime loomade ja lihatoodete ekspordiks ning vähendab sõltuvust riiklikest toetustest.
MTÜ Šoti Mägiveis (edaspidi „Ühing“) on nende eesmärkide elluviimiseks ja kasvatajate toetamiseks
ühe tegevusena välja töötanud kvaliteedikava „Mägiveise liha Eestimaa rohumaadelt“ (edaspidi MVL Est).
Kvaliteedikava järgivaid tootjaid ühendab ühise kaubamärgi (Mägiveise liha –märgis) kasutamine toodete
turustamisel. Märgis on välja töötatud nii tava- kui mahetootjatele- märgise rohelist värvust kasutatakse mahetoodetel ja punakaspruuni värvust tavatoodetel. Kaubamärk on MTÜ Šoti Mägiveis registreeritud kaubamärk.
Kvaliteedikava järgides tagavad kasvatajad selle, et turule pakutakse sarnase kvaliteediga lihatoodet ning ühise turustamise korral on ostjale tagatud ühtlase kvaliteediga toode olenemata sellest, et toode tuleb erinevatelt kasvatajatelt.
Ühtlasi annab kvaliteedikavas osalemine võimaluse ühiseks turustamiseks ning ostjale saab selle läbi pakkuda suuremaid koguseid. Kvaliteedikava edendab siseriiklikult stabiilise turuosa saavutamist tootjate ja tarbijate jaoks ning väljundi leidmist toodete turustamiseks nii siseriiklikult kui ekspordiks.
Lihatoote ostjale, kes ostab “Mägiveise liha”märgisega tähistatud lihatoodet, tagab see stabiilse kvaliteedi ning kindla teadmise, et ostab tarbimiseks kvaliteetset mägiveise liha.
Kvaliteedikavaga liitunud tootja on kohustatud järgima kavas toodud nõudeid loomade kasvatamisel, lihatoodete tootmisel ja turustamisel.
MVL Est- programmiga soovime toetada turuosa kasvu, aidates tootjatel kujundada kohalikku veiselihaturgu, tekitades nii nõudluse puhtatõuliste loomade järele.
MVL Est on müügiedenduskampaania, milles saavad osaleda aretajad, kes turustavad oma liha nii kohalikul tasandil kui ka ekspordiks. Müügiedenduse kõrval on ka tootmissuunised, mis tagavad eheda ja kvaliteetse lihatoote. Aretajate jaoks on tootmissuuniste järgimine kasulik mitte ainult liha müümise seisukohalt, vaid see vähendab ka mittekvaliteetsete loomade arvu ja teised võimalikud lihaveiste aretajad näevad, et mägiveis ei ole ainult ilus loom, vaid on ka tulus.
Kvaliteedikavas saavad osaleda need tootjad, kes kasvatavad puhtatõuliseid mägiveiseid. Kvaliteedikavas osalemiseks sõlmib MTÜ Šoti Mägiveis tootjaga lepingu ( vorm kava lisas).
Tootja kinnitab, et veiseliha, mida ta „Mägiveise liha“ -märgise all müüb, on toodetud kvaliteedikavas kirjeldatud nõuete kohaselt. Ühing juhib MVL Est-programmi ning koos Ühingu Kvaliteedi Nõukoguga investeerib saadud rahalisi vahendeid programmi edasiarendamisse ja müügiedendusse.
Tootja kinnitab, et „Mägiveise liha“ -märgisega veiseliha, mida ta müüb, on toodetud nõuete kohaselt.

1. Loomad on puhtatõulised mägiveised.
2. Loomi on kasvatatud ja koheldud heaperemehelikult järgides loomade heaolu nõudeid, mh. Loomakaitse seaduse § 3 ja § 4 suuniseid .
3. Loomadele ei ole antud hormoone, anaboolseid steroide ega mitteraviotstarbelisi antibiootikume.
4. Loomade kohta on tootjal olemas täielikud terviseandmed, mis hõlmavad vaktsineerimisi, märgistamist, parasiiditõrjet ja igasugust ravi.
5. Loomi karjatatakse pool-looduslikel kooslustel ja/või rohumaadel
6. Loomadele on tagatud puhas joogivesi ja pidev ning piisav sööt

1. Töödeldud looma rümp peab kaaluma vähemalt 150 kg
2. Tootmisel järgitakse Eesti Vabariigi õigusakte liha käitlemisele, sh. Veole ja toote märgistamisele, mh tootjal on olemas nõutud tegevusload;
3. Toode on tervislik ning toote märgistusel, esitlemisel või reklaamis kasutatakse toitumis- või tervisealaseid väiteid ( https://vet.agri.ee/?op=body&id=1245);
4. Tootmisel edendatakse võimalusel “nose to tail” põhimõtet:
a. Toode on töödeldud tunnustatud viisil ( praadimine, küpsetamine, grillimine, röstimine, keetmine, hautamine, suitsutamine, marineerimine, hapendamine, soolamine kuivatamine ja vinnutamine )
b. Toode on füüsiliselt töödeldud nii, et jääb tooreks ja/või on lahutatud koostisosadeks ( nt. Hakkliha)

„Mägiveise preemium lihalõiked“- MVL Est -programmis võib preemium lihalõigetena müüa ainult selliste härgade, pullide ja paaritamata mullikate liha, keda on lihatööstuses töödeldud 24–60 kuu vanusena.
„Mägiveise lihalõiked“- kõik teised loomad (sh lehmad, pullid ja üle 60 kuu vanused loomad) peavad vastama kõigile teistele A-jaos esitatud nõuetele ning neid võib müüa ainult mägiveise lihalõigetena, hakkliha või töödeldud tootena (vorst jms) (v.a sisefilee- see on alati preemium kategoorias).
„Mägiveise laagerdunud liha“- tavalisel töötlemisel lastakse rümbal laagerduda kuni 3 päeva. Spetsiaalse kvaliteedi saavutamiseks laagerdatakse liha kauem kui 7 päeva, 0-2 kraadi juures, mis tähendab et laagerduse kestus tuleb märkida pakendile. Hakklihaks või töödeldud toodeteks minevat lihakeha ei ole vaja spetsiaalselt laagerdada. Ühing juhib MVL Est -programmi ning koos Ühingu Kvaliteedi Nõukoguga investeerib saadud rahalisi vahendeid programmi edasiarendamise ja müügiedendusmaterjalide jaoks.
MVL Est -lepingu tingimuste täitmiseks saavad kasvatajad järgida erinevaid karjamaid. Väga palju oleneb sellest, kus ja millistes tingimustes mägiveiseid kasvatatakse. MVL Est -programmi eesmärk ei ole anda täpseid karjatamise juhiseid. Eeldatakse, et tootjad kasutavad kõige loomulikumat karjatamisviisi mägiveistele- vabapidamist välitingimustes.

MVL Est -programmi olulisim osa on kasvataja/aretaja (breeder). Tema juhtimis- ja tootmisoskused määravad ära tema kasvatatud loomade liha kvaliteedi ja tervislikkuse. Ühing on koostanud soovitused, mis annavad MVL Est -liha tootmisel parima kvaliteedi. Kasvataja ülesanne on neid järgida ja toota parimat veiseliha.
Vahel on veiseliha tootmine rohkem kunst kui teadus. Teadmist, kuidas kasvatust juhtida või millal on looma kõige õigem aeg lihaks teha, ei saa õpetada. Siiski on teatud tavad, mis aitavad saavutada suurepärase tulemuse. Järgmisena on esitatud mõned näpunäited ja soovitused, mis aitavad jõuda parima MVL Est -lihatooteni.

Aretuses on kõige olulisem meeles pidada, et kasutada tuleb väga kvaliteetset aretusmaterjali.
Ilu on kasvataja silmades, kuid aretamisel jälgitakse sarvede kuju, välimiku kuju, üldist lihastoonust ning karvkatte värvust. Oluliseks argumendiks on ka loomade iseloom- eelistatud on rahuliku iseloomuga loomad.

See on parim aeg valida välja MVL Est -programmi sobivad loomad. Puhtatõuliste veiste kasvatajatena, jätke alles näiteks parimad 10–20% pullvasikatest karja seemendamiseks ja müüge ülejäänud MVL Est -loomadena. Ärge unustage, et „Mägiveise liha“-märgisega loomale ei tohi mitte kunagi tema elu jooksul olla antud kasvuhormoone ega stimulante! Vasikatele tuleb võõrutamise ajal teha parasiiditõrjet ja nad vajadusel vaktsineerida. Vajalik ja piirkonnale sobilik programm pange kokku piirkonna olusid tundva veterinaariga.
Vasikad võõrutatakse enne järgmist paaritusperioodi, st enne 12 kuud või vähemalt 3 kuud enne poegimist jättes uuele vasikale piisavalt aega jõu kogumiseks

Kestus oleneb kasvataja filosoofiast, kättesaadavast söödast ja looma võimest juurde võtta. Reeglina jälgitakse printsiipi, et poegimised satuksid kevade hilisemale osale märtsi lõpp- aprilli kuusse aga ka maikuu algusesse. Sel juhul jääb piisavalt aega uutel vasikatel enne karjatamisperioodi algust kosuda, karja reeglitega tutvuda aga ka karja piiretega ( reeglina elektrikarjus) tutvumiseks.
Lehmikud lastakse paarituskarja alates 24 kuu vanusest ( et poegimisajal oleks vanus vähemalt 36 kuud ), kui võimalusi on siis ka 36 kuu vanusest. See tähendab et paarituskarjas võivad olla lehmad, lehmikud üle 24 kuu vanusena ning sama aasta lehmikud vanuses kuni 10 kuud. Sisuliselt tuleb lehmikud alates 10-11 kuust hoida pullidest ja pullikutest eemal soovitud paarituseani kas 24 või 36 kuu vanuseni.
Loomad on suguküpsed juba peale 12 kuud , mistõttu juhuslik paaritumine tuleb välistada. Samuti ei hoita paarituspulli aastaringi karjas. Hiljemalt 3 kuud enne poegimisi tuleb pull karjast eraldada, vältimaks asjatut lehmade kurnamist ning saavutamaks poegimiseks rahu. Reeglina eraldatakse pull koos talvise söötmise algusega.

Ühingu seisukoht on, et mägiveis ei allu tavalise lihalooma nuumamisele. Reeglina eraldi nuumamist ei toimu, aeglase kasvuga loom areneb vastavalt karjamaade kvaliteedile ning kunstlik nuumamine ei paranda mägiveise liha kvaliteeti pigem lahjendab mägiveise liha iseloomulikku aromaatsust ning maitsekust.

Aastatepikkune raske töö kvaliteetse toote nimel võib raisku minna, kui lihatööstusesse toimetamine ja sealne tegutsemine jätavad soovida.
Jälgige, et pealelaadimine, vedamine ja mahalaadimine oleksid loomadele võimalikult lihtsad ja stressivabad. Kui loom on hirmul, teda on mööda karjamaad taga aetud jms, halveneb liha kvaliteet.
Kasvataja/aretajal tuleb selgeks õppida, kuidas on õige loomadega ümber käia ja neid vedada. Ühing avaldab oma kodulehel aeg-ajalt sellesisulisi materjale ja artikleid.
Samuti peaks tootja veenduma töötleja töö kvaliteedis. Soovitav on töötlemiskohta enne vaatama minna. Ka tuleks välja uurida, kui palju töötlejal tööd ees on. Mõnel juhul on järjekorrad väga pikad. Töötlejate puhul tuleks arvestada alljärgnevaga:
i. Milline on töötleja peale- ja mahalaadimiskoht?
ii. Kuhu loomad paigutatakse?
iii. Tehke kindlaks, kas töötleja on riiklikult kontrollitud. See võib liha müümist mõjutada.
iv. Kas töötleja laseb lihakehal piisavalt kaua laagerduda?
v. Kas töötleja lõikab, pakib ja märgistab liha tootja või tarbija nõuete kohaselt? Eelistada tuleks vaakumpakendamist.
Kui sobiv töötleja on leitud, saab temaga aja kokku leppida.
Teadmised on hea juhtimise võti. Hea juhtimine on omakorda suurepärase veiseliha tootmise võti. Hankige teadmisi kõigist kättesaadavatest allikatest: kirjalikest materjalidest, teaduskonsultantidelt, teistelt kasvatajatelt ja veisekasvatusorganisatsioonidelt.

Kvaliteetse mägiveiseliha tootjad, kes on liitunud kvaliteedikavaga „Mägiveise liha Eestimaa rohumaadelt“ saavad oma tooteid müüja mitut moodi – alates lihakehast kuni pakendatud lihani. Ühing pakub regulaarselt turundusabivahendeid, nagu kleebised, lihalõikamise postrid, MVL Est -märgisega pakendid ja brošüürid. Neid saab Ühingu kaudu osta. Kleebiseid saab kasutada pakenditel ja/või müügikohtades. Postreid ja brošüüre saab kasutada samuti müügikohtades või anda potentsiaalsetele klientidele. Turundust piirab vaid tootja loovus.

Ühingu juhatus ajakohastas Kvaliteedikava 06. aprillil 2019 ja kõik muudatused jõustusid kohe.
MVL Est -lepingu saate siit.